Mu intervjuu filmirezhissöör Ilmar Raagiga / My interview with an Estonian film director Ilmar Raag

Ilusad naised on need, kes tahavad paremaks saada,” arvab Ilmar Raag

Magazine Anne Stiil  (October 2014) link / ajakiri Anne Stiil (okt 2014) ILMAR RAAG Ajakiri Anne Stiil okt 2014

Milline on tõeliselt ilus naine?

Kui teinekord olen näinud, millistele “hirmsatele” naistele on mu sõbrad vesise suuga järele vaadanud, siis tänan õnne, et maailmas on tasakaal ja meeste maitsed on erinevad. Mina ei taha oma maitset üle tähtsustada. Aga siiski, minu šovinistlik arvamus: ilusad naised on need, kes tahavad paremaks saada. Neil on juba praegu eneseväärikust ja seepärast mõtlevad nad ka oma väljanägemisele… Ja ikkagi on see keeruline küsimus, sest ma tean päris mitut naist, kes kindlasti ei ole ilusad, aga nad kuuluvad kirkaimate inimeste hulka, keda olen kohanud.

Mis on naistega suhtlemisel kõige  olulisem, mis kõige keerulisem?

Inimene on tagasiside-loom. Nii tahavad ka naised tähelepanu ja seejärel selle kordumist. Kõige keerulisem on meeste ja naiste erinevus. Poisse kasvatatakse iseseisvamaks, aga kui nukkudega traditsioonilisi hoolitsemismänge mänginud tüdrukud kasvavad suureks, tundub iseseisvus neile õudsem perspektiiv kui jahimeesteks kasvatatud poistele.

Mis on kolm asja, mida naised peaksid kindlasti meeste kohta teadma?

Esiteks: mehed on erinevad. Neid ühendab ainult surm elu lõpus ja looduse poolt etteantud soojätkamise mehaanika. Teiseks: ka meestel on väljaütlemata mõtteid, ja las olla. Kolmandaks: 72aastane Goethe armus 18aastasesse tüdrukusse. Kas ta soovis endale seda õnnetut armastust? Ei, aga ühel hetkel oli ta oma mõtete lõksus. See tähendab, et ka mehed ei oska juhtida oma tundeid.

Kas seksuaalne truudus on võimalik,  ja miks või miks mitte?

Ma olen kuulnud, et vist isegi on. Aga ma ei teagi, mis on hullem, kas olla õnnetult truu või kannatada kõigi truudusetuse tagajärgede käes? Lõpuks on oluline eelkõige see, et inimene oleks õnnelik ja teeks samal ajal teistele võimalikult vähe haiget.

Mida peaks tegema,  et armastuses mitte haiget saada?

Kuidas me üleüldse suudaksime elada teadmisega, et kõikidest asjadest on meile kindlalt garanteeritud vaid surm elu lõpus? Kui ma suudaksin end kontrollida ja elaksin armumata, siis võib-olla ma isegi mõtleksin selle peale. Paraku on aga nii armastus kui ka haiget saamine minust sõltumatud protsessid. Umbes nagu lume sadamine või äikesevihm.

***

Jutuajamine kirjaniku ja filmitegija Imbi Pajuga / Interview with an Estonian writer and film director Imbi Paju

Imbi Paju: inimeseks olemist peab pidevalt õppima

IMBI PAJU

Fotod Daisy Lappard

Imbi, kes elab ja võitleb vaheldumisi Eestis ja Soomes – nagu tänapäeval kümned tuhanded eestlased –, on selles mõttes erandlik, et on kuulus mõlemal pool lahte.

“Andkem endale armu!” julgustab Imbi eestlasi avatult rasketest asjadest rääkima.

Kohtume Imbiga päikeselisel oktoobripäeval Tallinna vanalinna kaunis kohvikus Chocolaterie Pierre, mis on peidus Vene tänava meistrite hoovis. Siin hubases paigas on prantsusepärane interjöör, maitsvad koogid ja mõnusalt aromaatne kohv. “See kohvik on Euroopa oaas keset Tallinna, siin tunnen end tõeliselt teretulnuna,” viitab ta kohviku meeldivale teeninduskultuurile.
Äsja käis Imbi Frankfurdi raamatumessil oma saksakeelset “Tõrjutud mälestusi” tutvustamas, sealt edasi suundub ta Saksamaa linnadesse juhtima Eesti ajalugu käsitlevaid seminare, mis tuginevad tema raamatule. Viiesaja-aastase traditsiooniga Frankfurdi raamatumessil pole ükski eestlane oma raamatuga sellisel moel Eestit esile tõstnud ja ükski Eesti kirjanik pole varem oma raamatuga teinud läbi ka suurejoonelist Saksamaa raamatuturneed.

Lugu saab lugeda ajakirjast Naised 30. oktoober 2014

http://ajakirinaised.ee/persoon/1A468/#Imbi Paju: inimeseks olemist peab pidevalt õppima

Loe:

Imbi Paju 1

Imbi Paju 2

Imbi Paju 3

Jutuajamine komöödianäitleja Jan Uuspõlluga / Interview with an Estonian comedian Jan Uuspõld

Jan Uuspõld ütleb, et on lapsest saadik naljamees olnud.

Äsja esietendus Jan Uuspõllu järjekordne komöödialavastus “Brüsseli kapsas”, millega ta mööda Eestit tiirutab ja rahvast naerutab. Viimast teeb ta ka iga pühapäeva õhtul TV3 menusaates “Su nägu kõlab tuttavalt”. “Teiste inimeste naerma ajamine on minu jaoks nagu hapnik,” tunnistab Jan.

Suurtest tegijates austab Jan väga Eddie Izzardit, Russel Brandi, Woody Allenit, Charles Chaplinit ja Eino Baskinit.

Monolavastuse “Brüsseli kapsas” autor ja meie  ühine sõber Rein Pakk, kellest olen terve elu tohutult lugu pidanud ja kes on metsikult hea huumorimeelega inimene, vaimult sügav ning suur ning täiesti originaalne mõtleja, iseloomustab Jani nii:

Janis on palju salapäraseid jõudusid. Need jõud on mind isegi hirmutanud. Kõigist kolleegidest, kellega olen töös kokku puutunud, on Jan põhjustanud mulle kõige dramaatilisemaid läbielamisi. Selles mõttes on ta andnud mulle tohutu võimaluse kasvada ja areneda ning ma olen talle selle eest tänulik. Tal on võimas intuitsioon ja ta ei karda seda kasutada.

Lugu saab lugeda ajakirjast Naised 16. oktoober 2014

Jan Uuspõld ja Angelika Mikk

Loe:

Jan Uuspõld 1

Jan Uuspõld 2

Jan Uuspõld 3

Jutuajamine näitleja ja ooperilaulja Angelika Mikuga / Interview with an Estonian actress and opera singer Mrs. Angelika Mikk

Angelika Mikk usub, et eluraskused on inimese kõrvade vahel.

Eesti populaarseimas telesarjas “Pilvede all” teist hooaega kaasa tegev Angelika Mikk ei sarnane päriselus mitte kübetki oma õnneotsijast tegelaskuju Riinaga. Endine rahvusooperi sopran võttis aja maha ja lahkus Estoniast, kui mõistis, et pole seal enam õnnelik. Ent raskustesse takerdumise asemel on naine jõudnud tõdemuseni, mis teda tegelikult õnnelikuks teeb.

Lugu saab lugeda ajakirjas Naised 16. oktoober 2014

Angelika Mikk

Pere seltsis.

Vasakult: Ingel Marlen, Ingmar Mattias, Rein, Angelika ja Joonas.

Loe:

Angelika Mikk 1

Angelika Mikk 2

Jutuajamine parlamendiliikme ja astrofüüsiku Ene Ergmaga / Interview with an Estonian MP and astrophysicist Ms. Ene Ergma

Ene Ergma: olen elanud mitme inimelu jagu

Ene Ergma

In the Parliament  Building

Photo by Merje Meisalu

Ene Ergmast teatakse esimese soojaga ikka seda, et ta oli kümme aastat riigikogu esinaine. Ent vähesed teavad, et ta on töötanud õppejõuna isegi Põhja-Koreas, möllanud noorena ringi nagu noored inimesed ikka, hääletanud Tartust Krimmi, üksipäini Indias seigelnud ja seal ülikoolides tähtede evolutsiooni õpetanud.

Loe lugu ajakirjast Naised, 9. oktoober 2014.

She travelled by autostop all the way from Tartu, Estonia to Crimea in Ukraine, some time ago…

Ene Ergma hääletas Tartust Krimmi.

Ene Ergma Crimea 2

Ene Ergma Crimea 1

Fotod 2 x erakogu

Ene Ergma

Ene Ergma1

Ene Ergma2

Ene Ergma3

Jutuajamine näitleja Merle Jäägeri ehk Mercaga / Interview with Merca, a brilliant actress, poet, writer, artist, mother and a friend, in Tartu theatre Vanemuine

Merca

Tiia Mercat intervjueerimas

Merca ja Tiia intervjuud tegemas Tartus Vanemusie teatri ees.

Fotod Mari Luud

Merle Jääger ehk Merca on näitleja, luuletaja, kirjanik, kunstnik, punkar, ema ja sõber, eelkõige aga vabaduse ikoon. Mäslev ja loov naine, kes aastatega aina ilusamaks muutub. Kohtume Mercaga Tartus, et lugejate meeleheaks Vanemuise teatri ees murul pilte teha. Merca seelikut ja jakikest kaunistavad ta enda heegeldatud pitsikesed, rinnas säravad setu hõbeehted, mündid, kaelas nööri otsas ripub hõbesõlg ja kostüümi lõppakordiks on nööpide ja nööridega pungid hiiresaapad. Me pole Mercaga kohtunud 1980ndate algusest saadik, kui ühiste pungisõprade seltskonnas vahel Varblases või Püssirohukeldris kokku juhtusime. Merca oli siis tavaliselt mustas ja täiesti pöörane. Täna, 2014, on Merca ikka seesama mäslev ja tuline hing, keeruline ja lihtne korraga, säravalt loov loom, erutav vaim, ükskõik kelleks kehastuda suutev daam, emane, nagu Merca ise oma soo kohta ütleb. Ühesõnaga, möödunud on 30 aastat ja Merca on emasem, kui kunagi varem.

Lugu saab lugeda ajakirjast Naised, 2. oktoober 2014

või siit:

Merca 1

Merca 2

Merca3

Merca4