Portugal by the Ocean - Photo by Tiia Nightingale Me kõik ei mahu olema arendajad. Aga midagi peab tegema, et ka õpetajad näeksid tunni lõpus valgust. Raba kitsastel laudteil kihiseb emakeel, see rida nirus üsna viru, ja varsti hoopis ununeb? Kelle süü, kelle süü? Ise oled ... Mida sa nüüd kuhu müüd? Korter, meeter, troll? Päike keerab kevadesse, tuju läheb heaks. Ärme paki asju veel, või juba siiski peaks? Ilm on suur ja ilm on ilus, ise oled valgus. Kui su elu kisub viluks, on see uue algus. Kogust Linnuluule (2023) T. Nightingale
In the Garden – Photo by Tiia Nightingale
Kägu kukub kännust kaugel,
teab, et suvi tuleb soe.
Päike, vesi, metsa lõhnad,
õnnetunde kokku loen.
Marjapõõsais õunaaias,
olen vaimutoidu maias,
võrgust kiiges raamatuga,
üldse ei näi saamatuna.
Loodusele ütlen tere,
õnne tunnen üle kere.
Päevad pikad, tore pere,
ületab kõik muremered.
Kodu on kus kägu kukub,
isa töötab, kass vaid tukub.
Ema köögis suppi keedab,
lõhn ta maiuspalad reedab.
Tulge külla, teeme nalja,
joome värsket õnnekalja.
Koos on tore, koos on lahe,
peale jääb vaid heade tahe.
Ilmaratas ringe teeb,
seest ja väljast vaikselt keeb.
Väljastpoolt on meie töö,
et ei saabuks pime öö.
Kevad kohe õied avab,
linnud ammu juba laval.
Ära tööta vaevani,
vaid naudi elu taevani! 🙂
Kogust Lihtsalt 2023
Tiia Nightingale 